Saatejuht Krista

Nelja-aastast tütrekest Simonet (blond, sinisilme, kuid lokkidega) kasvatav Krista on saatejuhina uustulnuk, kuid kaamera taga on ta palju töötanud. Juba päris noorukesena tegutses Krista ETV meelelahutussaadetes ja muu hulgas tegi Reet Linnaga saadet «Süda tuksub». Viimased kaks aastat on Krista töötanud teleproduktsioonifirmas Filmimees, kes toodab ka saadet «Maamees otsib naist».

Krista nimetab end üsna uueks inimeseks praeguses Eestis. Ta lõpetas Georg Otsa nimelises muusikakoolis muusikateooria, kuid eriala tundus liiga kuivana. Alates 1992. aastast kuni üle-eelmise aastani ta Eestis ei elanud. Krooni tuleku nägi ära ja kaks nädalat hiljem läks laia maailma. Algul töötas Venemaal, siis Soomes ja USAs. «Elasin kümme aastat New Yorgis. Olen rohkem New Yorgi kui Ameerika austaja,» ütleb ta.

Läksid USAsse, kui Eestis EVPde eest tulevasi miljonikortereid erastati. Mis on Eestis nüüd teisiti?
Kõik on parem kui varem. Ju sai mu aeg ookeani taga täis ja tiksub nüüd siin. Arvan, et olen õigel ajal õiges kohas.

«Maamees otsib naist» analoog The Fearmer Wants A Wife on vaadatuim priimaaja saade Norras, Hollandis ja Belgias. Kuidas sündis see saade Eestis?
Rain Kelk tegi Filmimehega «Reporterisse» palju otseülekandeid maalt ja nad kohtasid tihti tublisid, aga üksikuid maamehi. Uskumatu, kui palju neid on! Inimestele on vaja saateid, mis poleks krutskeid täis, vaid inimsõbralikud. Meedia on täis negatiivsust, mõtlesime, et teeks ka muud.

Sa oled läbi ja lõhki linnainimene ega tea maaelust midagi?
Ma pole, jah, maal olnudki. Seda huvitavam on ja seda põnevamad on need inimesed. Olles iga päeva linnaelus, soovitaksin tehtud ringkäikude põhjal linnainimestel õppida heasoovlikkust, inimsõbralikkust ja vahetult siirast olemist, mis maaelanikelt tuleb. Neil on aega sind vastu võtta, suhelda, kohvi juua, rullbiskviiti küpsetada, rabarberikooki süüa. See saade on lahe väljakutse mulle.

Kas tegu on pelgalt naiste peibutamise saatega?
Kindlasti mitte. Kui anda võimalus tutvuda erinevate ja huvitavate meestega, tekib naistelgi huvi. Arvan, et niipalju kui on üksikuid mehi, on ka naisi, kes tahaks maale ning seda, et keegi neist hooliks. Saatesse valitud mehed pole napsumehed ega luuserid. Üks on tantsulõvi, teine külavanem, on farmer, metsnik, mesinik. Naastes nendega kohtumiselt linna, oled palju rahulikum ja heatahtlikum.

Olete peaaegu 5000 kilomeetrit mööda Eestit läbi sõitnud.
Arvan, et suve jooksul lisandub sellele veel kaks korda samapalju. Pärast Ameerikat võib öelda, et Eesti on ilus.

Mis sa arvad, kas mõni linnaproua «Maamees otsib naist» saate pärast nüüd maale elama asub?
Miks mitte. Arvan, et paljud tahavadki linnast ära. Võimalus on olemas, sest meestel on korralikud kodud. Peaasi on tahtmine! Üksikute maameeste suhtumine naistesse on väga viisakas.

Kas sind ennast ei püütud ära kosida? Astub kena naine majja, milleks veel kaamera!
Olen neile naistele küll kõige väiksem konkurent ja pole saates selleks. Saate mehed suhtuvad ju naistesse viisakalt, peavad lugu. Linnas on palju raskem meestega suhelda.

Kus sa New Yorgis elasid ja mida tegid?
Mul oli Long Islandil maja. Elasin äärelinnas. Algul olin meeleheitel koduperenaine. Pärast töötasin Manhattanil ühes iluravi kliinikus.

Nägid WTC kaksitornide kokkuvarisemist 11. septembril. Mis tunne oli?
Olin tänaval, kui need alla varisesid, umbes kakskümmend tänavat eemal. Koju tahtsin. Hiiglaslik tolmupilv jõudis ka minuni. Aga kõige hullem oli ikkagi inimeste paanika ja hirm. Pilt oli nagu muinasjutus, mida poleks iialgi uskunud. Aga nende inimeste paanikat enam teist korda küll näha ei tahaks. Kui sulle öeldakse, et kogu Manhattan on lukus, ega siis kellelgi lõbus pole.

Kuna su isa on grusiinlane, peaksid valdama oma 6–7 keelt?
Ei, kahjuks mitte. Ainult nelja. Gruusia keelt enam ei oskagi, seda ei saanud ka lapsepõlves palju kõnelda, kuna üldine keel oli ju vene keel. Kui ma vanaema juures Batumis käisin, polnud seal enam peaaegu gruusia koolegi. Viimati käisin Gruusias 1991. Mu vanaema elas delfinaariumi kõrval, aga juba siis oli nii, et rongid peeti terroriohu tõttu kinni ja reisijad pandi bussidesse.

Kas saates «Maamees otsib naist» võiks juhtuda, et maal elav üksik härra leiab endale rikka naise Viimsist ning edaspidi pügab muru, jalutab tiibeti mastiffiga, grillib liha megaelamu aias ja sõidab Hummeriga?
Kõik on võimalik. Kui anda inimestele võimalus kokku saada, mine tea, mis siis sünnib. Peaasi, et oleks rahu ja armastust.

Mis hobid sul on?
Loen. Kui tahad teha vaheldusrikast tööd ning olla hea ema, siis eriti vaba aega ei jää. Mul on ka kohutavalt suur tutvusringkond. Kõik tahavad minuga kohtuda ja mina nendega. Mingit süvahobi mul pole. Ma ei tegele absoluutselt spordiga, ei ole sellest kunagi huvitunud. Võibolla peaks, sest vanus juba selline. Arvan aga, et mu temperament teeb pool tööd mu keha treenimisel ära. Ma ei saa aru neist, kes käivad trennis ja tõstavad kangi ja hantleid.

USAs ju on inimesed antidepressandistunud. Kas sa ei sattunud heaoluühiskonna pahede küüsi?
Olles kasvanud Nõukogude Liidus, meeldis mulle Ameerikas väga. Sain igas olukorras hakkama. Enamik ameeriklasi on elus väga saamatud. Meie jaoks kõige elementaarsemad asjad on nende jaoks suur probleem. Kas või mööbli nihutamine toas. Sealne nn elusaamatus oli ka üks põhjus, miks ma Eestisse tagasi tulin. New Yorgis on siiski hoopis teine elu, see on nagu riik riigis. Aga mulle poleks seal meeldinud last kasvatada. Seal ei saa isegi last vankris oma maja taha jätta, sest mõni n-ö heatahtlik naaber helistab politseisse. Aga seal on ka häid asju. New Yorgis on super ajaveetmisvõimalused ja pakkumised teenindusest kuni silmailuravini ülihead. Puhtalt heaoluühiskond ju!

Nüüd näed totaalset kontrasti, tulles maailmalinnast Eesti avastamata «džungleisse»?
Mul pole eelarvamusi. Kui tahad näha head, siis näed ju seda. Eestisse tagasi tulles tõdesin küll, et siin on inimesed muutunud palju sõbralikumaks ja heatahtlikumaks. Oskus seda mõista tekib siis, kui oled ära olnud. Peab olema natuke globaalsem ja käima ringi. Siis tuleb ka hea rohkem välja. Minu jaoks tuli saatesse pakkumine arvatavasti sellest, et suudan suhelda nii kõrge direktoriga kui ka lihtsa inimesega.